ehk meenutused paastumaarjapäevast
Istun mina siin hilja õhtul arvuti taga, tibukesed magavad ning klaas järelejäänud maarjapunast veini loodetavasti aitab näppudel kergemalt ja kiiremalt üle klaviatuuri joosta, et aasta 2011 mõnusat maarjapäeva meenutada. Sel aastal olid Väägvere lõõtsanaised, Vastse-Kuuste folkloorirühm ja Võnnu aktiivsed väekad külanaised minuga koos tähistamas minu lemmikrahvakultuuritähtpäeva .-D
Täis suurt väge ja maagiat oli meie reede varakevadisel märtskuul, kui tulime kokku paastumaarjapäeva kommete järgi laulma, manama, tantsima ja vihtlema.
POTIMÄE MAAGIA JA HAMBAD PUUS ehk kuidas hommik algas
Hirmus vara, linnudki ei laulnud veel ja hämarus sundis külakeskuse lampe elektrit kulutama, sõitsid ümberkaudsed vägevad ja kanged naised kokku. (Vastse-Kuuste folkloorinaised ja Võnnu valla naisi jõudis kohale, kelle me hiljem Lootvina küla aunaisteks ristisime.) Meeles üks, et tuleb tulla undrukus, peas valge rätt ja soojad sukkpüksid targalt ümber reite ning ülepannikoogid koos kuuma ja kange maarjapunaga kaasas, sest nii on kombeks, sest nii oli kutsutud! Sära silmis naerdi ähmis kaaslannade üle, kes kohale ei jõuadnud ning võeti ühine suund Potimäele. Valgete kaskede vahele rühkis naistevägi, et hakata uudishimuga arvutama, kust poolt siis päike end üle latvade näitama hakkab. Ja siis ta tuli, nagu kuldne muna üle metsa ääre...nii imeilus, kuldne ja särav. Soe ja vaimustav......ja siis kõlas üle põldude naiste hele hääl loomislaulust, kuldsest linnust, kes munes kuldse muna ja kuidas see muna kulda, sära ja õnne Eesti rahvale veeres.... Linnud võtsid meie leelotamist märguandeks lüüa lahti oma siristamine, selle peale aga pidi Marju ise hambad puusse lööma, sest oli jätnud linnupette võtmata kodust välja kiirustades. Vanarahva tarkuse järgi hakatakse paastumaarjapäeva hommikust alates linnupetet võtma, sest muidu petab siutsuke su ära ja sa jääd halliks, kahvatuks, jõuetuks ning vajud ära nagu kevadine lumi päikese võimu all. Hirmsa saatuse eest päästab sind see, kui esimest linnulaulu kuuldes hambad puuusse lõikad, siis kannad kogu jubeda kärbumise puule üle.
ÜLEPANNIKOOGID JA MAARJAPUNA
ehk miks neid süüakse juuakse
Peale kõigi salajaste manamiste ja rituaalide Potimäel, suundus naistehulk külakeskusesse oma kaasatoodud head paremat sööma jooma. Ülepannikoogid annavad terved ja prisked kapsad ja üldse aedvilja sulle järgmisel hooajal ning maarjapuna joomine teeb terveks, põsed pringiks ja meele ka rõõmsaks! Naistejutud, mis hommikusel ajal tunde meie meeli erutasid on liiga naistelikud, et neid avalikult paljastada. Seks peab ise naine olema ja naiste asju aegajalt koos teiste vägiste naistega ajamas käima! Naistehommik sai ühele poole ja õhtusteks kombetäitmisteks lepiti aeg kokku ning mindi laiali kodudesse oma pisiperet, meesperet ja muudperet üles ajama.
SUITSUSAUNAMAAGIA
ehk kuidas naised saunas käisid
Sel korral asjatasid suitsusauna kütmise juures kolm naist, et saaks puudele tule otsa. Ja muidugi saime ka :-D, iga 45 minuti tagant tirtsus Kertul kell, mis andis lobisevatele naistele meeldetuletuse sauna juurde tee üles otsida, et opuid peale panna ja süsi kergitada. ja siis jälle toa juurde maarajapunaga kooke mekkima....
Ning siis haarasid naised oma kadaka- ja kasevihad, üheksast erinevast oksast väeviha, tõrvašampooni ja käterätid. Suitsusauna suurel laval istudes ja hüva leili nautides tänati VÄGE ja NIASEJÕUDU, manati tervist ja ilu....
Paastumaarjapäeva saunakäik on rituaalidest pungil: teineteist pekstakse igat masti vihtadega ja manatakse igasorti tervist; nühitakse end lumega lootes prinki nahka kõikjale kuhu käsi ulatub ning eriliselt meeldejääv oli, kuidas suitsuses mustas kuumuses istus rida paljaid naisi laval ja lausus väeloitsu sõnu. Karta on, et need naised on nüüd veelgi võimsamad kui enne ja väge täis olid nad igal juhul juba sauna tulles! Kare suitsusauna kurk loputati rohke värske maarjapunamahlaga alla ning mindi külakeskuse poole, peas veel kumisemas naiste saunajutud, mida mehed kunagi ei kuule.
naistejutud saunalaval, mida mehed kunagi ei kuule
saunamaagias väeloitsu manamine
naised sunaaurus taastumasMEHED JA NAISTEPIDU
ehk mis juhtub meestega, kes naistele ette jäävad
Meestele vahepalana, et hoidke aga naistest eemale kui need väekad oma maarjapidu peavad. Vana karmil ajal said naised siis üks kord aastas kõrtsi ja jumal ainult hoidis meest, kes tol õhtul sinnasamasse (see tähendab kõrtsi) sattus. Rahakott tehti luhvtiks, sest vaene härra pidi naistele punast viina ja veini kõvasti välja käristama. Meie õnnetuseks ei jäänud ühtki meesterahvast meie naisteväele teele ette!
Ihu terveks viheldud ja meel puhtaks suitsutatud, läks lahti üks tõeline naistepidu. Kõlasid laulud, kareldi tantsuringis, kõneldi naistejutte emaemadest ja muidu kangetest suguvõsanaistest ning mekiti maarjapuna. Pakuti omatehtuid maitsvaid hõrgutisi teistelegi, kiideti ja jagati retseptegi. Vahepeale manati omale meest abikaasaks või siis ka uut armumist vanalt mehelt. Lõpuks oli õhtu hiline käes, nooremad naisehakatised kustusid juba tugitooli unemaale ning suured naised hakkasid omale meelde tuletama autokäivitamist või kondiaurulist koduteed. Naistepidu oli seks korraks läbi, kuid naer unises silmas ning lust naiseksolemise saladustest südames.
Nagu kunagi Georg Lillemäe Maarja koguduse kantslist hõikas, et KUI JUMAL LUBAB, SIIS …. aga jah, mitte uut teenistust järgmisel pühapäeval ei saa ma teile lubada aga küll JÄRJEKORDSET PAASTUMAARJAPÄEVA 2012nenda aasta märtsikuus, kui vähegi tervist ja jaksu on. Sest NII TORE OLI mul ja loodetavasti ka teistel naistel, seepärast tahaks ma väga, et antud rahvakultuuri kalendritähtpäevast saaks traditsioon ja meie oma naiste tähtpäev elavas kalendris. Seega naised, kutsun teid juba ette järgmisel aastal päikesetõusu vaatama Potimäele.
Sooja kevadet südametesse,Marju Marga,Palli talust,Lootvina külast
